Arvutiviirused, millest kõik kolm aastakümmet tagasi algas, moodustavad tänapäeval vaid väikese osa ohtudest. Enamik tänapäevaseid rünnakuid ei ole suunatud arvutile, vaid inimesele: eesmärk on, et kasutaja ise annaks ära parooli, kinnitaks makse või installiks võltsprogrammi. Allpool on kirjas, mis tegelikult täna toimub, tuginedes „Kaspersky“ uusimatele ohuuuringute andmetele.
Mis ähvardab kodukasutajat
Pettusest on saanud igapäevaelu osa. „Kaspersky“ 2026. aasta märtsis korraldatud küsitluses (7200 inimest 18 riigist) puutus aasta jooksul pettusekatsega kokku 56 % internetikasutajat ja 45 % kannatas päriselt – nende seadmed, kontod või andmed said kahjustada. Ainuüksi 2026. aasta esimeses kvartalis blokeeriti üle 140 mln pettusekatset.
Peamine tee on brauser. 2026. aasta teises kvartalis blokeeriti umbes 400 mln internetiressurssidest lähtunud rünnakut ja tuvastati 52 mln unikaalset pahatahtlikku linki. Vähemalt ühe sellise rünnakuga puutus kokku 4,54 % kõigi maailma kasutajate arvutitest.
Lunavara. Ainuüksi 2026. aasta teises kvartalis ilmus 2 538 uut modifikatsiooni ning kannatada sai üle 71 000 kasutajat – kõige rohkem aprillis (31 206). Ligikaudu iga kuuenda avalikult teatatud rünnaku eest võttis vastutuse üks rühmitus – „Qilin“ (15 %).
Salajane kaevandamine teie arvutiga. Krüptokaevureid tuvastati 2026. aasta teises kvartalis 6 067 uut modifikatsiooni – peaaegu kaks korda rohkem kui kvartal varem. Mõjutatud oli üle 213 000 kasutajat. Tunnused on lihtsad: arvuti kuumeneb, ventilaator undab, kõik aeglustub.
Telefon on peamine sihtmärk. 2026. aasta teises kvartalis blokeeriti üle 1,99 mln rünnakut mobiilseadmete vastu ja tuvastati üle 304 000 pahatahtlikku paigalduspaketti, sealhulgas 93 574 pangatroojalased. Just need moodustasid 30,77 % kõigist tuvastatud pahavaradest – suurima osa.
Pettus tehisintellekti nimel. 2026. aasta jaanuarist aprillini tuvastati 33 352 rünnakud, mis varjuvad populaarsete tehisintellektiteenuste taha – peaaegu viis korda rohkem kui 2025. aasta samal perioodil. Inimene otsib moodsat tööriista, laadib alla „tasuta versiooni“ ja koos sellega ka pahavara.
Mis ähvardab väikeettevõtet
- 2026. aasta jaanuarist aprillini registreeriti 414 736 rünnakut, mis maskeerisid end vestlus- ja videokonverentsirakendusteks, ning veel üle 24 000 – kontoriprogrammidega.
- Petturid esinevad „OneDrive’i“ teadetena failist, „Facebooki“ hoiatustena reeglite rikkumise kohta või asutuste ametlike kirjadena – kõik selleks, et töötaja sisestaks oma sisselogimisandmed.
- Pimeveebis müüakse juurdepääse ettevõtete võrkudele: üle poole kõigist sellistest pakkumistest puudutab väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Euroopas vähenes nende arv aastaga 34%, kuid Lähis-Idas kasvas 53%.
- 2025. aastal tuvastati üle 144 mln pahatahtlikku e-kirja manust – 15 % rohkem kui 2024. aastal.
Andmed – „Kaspersky“ ja „Securelisti“ 2026. aasta aruanded. Uuendatud 1. septembril 2026.
Mõisted, mida tasub teada
Lunavara (ransomware) – krüpteerib failid ja nõuab dekrüpteerimise eest raha. Maksmine ei anna mingit garantiid; ainus usaldusväärne kaitse on toimiv varukoopia ja õigel ajal peatatud rünnak.
Infovaras (infostealer) – kogub vaikselt paroole, kaardiandmeid ja brauseri seansse ning saadab need kurjategijatele. Enamasti satub seadmesse koos ebaseadusliku või võltsitud programmiga.
Õngitsemine (phishing) ja smishing – võltsitud e-kiri või SMS, mis suunab panga, posti või poe võltsveebisaidile. Smishing on sama, ainult SMS-i või sõnumirakenduste kaudu.
Trooja hobune – programm, mis näib kasulik, kuid käivitamisel hakkab tegema kahjulikku tegevust. Ise ei paljune, seetõttu erineb klassikalisest viirusest.
Robotvõrk (botnet) – nakatunud seadmete võrk, mida juhitakse ühest keskusest. Kasutatakse rünnakuteks, rämpsposti saatmiseks ja paroolide äraarvamiseks; omanik ei märka enamasti midagi.
Nullpäeva turvaauk (zero-day) – tarkvaraviga, millest tootja veel ei tea ja millele pole veel parandust. Just seepärast on oluline, et kaitse tunneks ära mitte ainult teadaolevad viirused, vaid ka kahtlase käitumise.
Mida teha, et seda vältida
- Paigaldage operatsioonisüsteemi ja programmide uuendused kohe – enamik rünnakuid kasutab ammu paigatud turvaauke.
- Lülitage sisse kaheastmeline autentimine pangas, e-postis ja sotsiaalvõrgustikes.
- Ärge kasutage sama parooli mitmes kohas. Kasutage paroolihoidlat, mitte brauseri mälu.
- Ärge avage ootamatuid manuseid ja linke, isegi kui saatja tundub tuttav. Kahtluse korral helistage saatjale.
- Laadige programme alla ainult tootja veebisaidilt või ametlikust poest.
- Tehke varukoopiaid ja hoidke vähemalt üht neist võrgust lahti ühendatuna.
- Paigaldage kaitse kõigisse seadmetesse – mitte ainult arvutisse, vaid ka telefoni ja tahvelarvutisse.
Milline kaitse mille eest kaitseb
Koduklientidele: Kaspersky Standard hõlmab viirusetõrjet, turvalist sirvimist ja maksete kaitset. Kaspersky Plus lisab piiramatu VPN-i, paroolihoidla ja andmelekete jälgimise – kasulik, kui ühendute sageli avaliku WiFi-ga. Kaspersky Premium lisab isikutunnistuste hoidla, „Safe Kidsi“ ja ekspertide abi. Kõik variandid leiate jaotisest Koduklientidele.
Ettevõtetele: Kaspersky Small Office Security ja „Kaspersky Next“ – alates väikesele kontorile mõeldud kasutusvalmis kaitsest kuni ühest konsoolist hallatavate EDR- ja XDR-võimalusteni.
Ei tea, mida vajate? Helistage +370 676 10000 – aitame valida vastavalt seadmete arvule ja vajadustele.