Paroolid: miks brauser ei ole paroolihoidla

Uuendatud 2. november 2026

Peaaegu kõik hoiavad paroole brauseris. See on mugav ja palju parem kui üks ja sama parool igal pool. Kuid on mõned kohad, kus see lahendus alt veab.

Kus brauser jääb alla

Võti on luku kõrval. Brauser krüpteerib paroolid, kuid hoiab krüpteerimisvõtit samas arvutis ja teadaolevas kohas. See on sama, mis jätta võti uksematti alla: uks on lukus, aga avada saab seda igaüks, kes teab, kust otsida.

Pahavara oskab need kätte saada. On olemas eraldi pahavaraliik, mille ainus ülesanne on minna brauseri kausta, võtta krüpteerimisvõti, paroolid dekrüpteerida ja saata need omanikule. Seejärel paroolid müüakse ja kontod võetakse üle.

Ligipääs arvutile tähendab ligipääsu kõigele. Kui keegi istub lukustamata arvuti taha, pole tal paroole vaja – need täidetakse automaatselt ja nimekirja saab vaadata brauseri seadetes.

Ülemparool puudub või on välja lülitatud. Chrome sellist võimalust üldse ei paku, Firefoxis see on, kuid vaikimisi välja lülitatud – seepärast pole seda enamikul inimestel ka olemas.

Sünkroonimine ainult oma ökosüsteemis. Ühe brauseri paroolid ei liigu teise ja on telefonis sageli kättesaamatud, kui kasutate seal mõnda muud brauserit. Ja kui keegi võtab üle teie brauseri konto, logib ta oma seadmest sisse ja saab kõik sünkroonitud paroolid korraga kätte.

Sinna mahuvad ainult paroolid. Pangakaardid, isikut tõendavate dokumentide fotod ja litsentsivõtmed jäävad kuhugi mujale – enamasti lihtsalt fotode kausta.

Miks korduv parool on ohtlik

Kui mõne veebilehe andmebaas lekib, ei raiska petturid aega paroolide äraarvamisele. Nad võtavad lekkinud paarid „e-post pluss parool” ja proovivad neid automaatselt igal pool – pangas, e-postis, sotsiaalmeedias. Kui sama parool on kasutusel vähemalt kahes kohas, langeb ühe lekke korral ka teine.

Mida teeb paroolihaldur

  • Üks krüpteeritud hoidla, mis avatakse ühe ülemparooliga. Võti tuletatakse sellest paroolist ja seda ei salvestata kuhugi – ilma selleta jääb sisu loetamatuks ka sellele, kes on terve faili kopeerinud.
  • Ülemparooli ei saa välja lülitada – kaitse töötab alati, mitte ainult siis, kui selle peale mõtlete.
  • Sünkroonimine arvuti, telefoni ja tahvelarvuti vahel, sõltumata brauserist. Pilves hoitakse andmeid krüpteerituna ja tootja ei saa neid lugeda.
  • Tugevate paroolide loomine – ise ei pea enam välja mõtlema.
  • Hoiatus, kui parool on nõrk või korduvalt kasutusel.
  • Koht mitte ainult paroolidele, vaid ka kaartidele ja dokumentidele.

Milline peab olema ülemparool

See on ainus parool, mida peate meeles pidama, seega tasub sellega vaeva näha. Vähemalt 12–16 märki, kõige parem mitu omavahel seostamata sõna koos numbrite ja sümbolitega. See ei tohi kattuda ühegi teie muu parooliga. Ja kui teenus võimaldab, tasub hoidlale sisse lülitada kaheastmeline autentimine.

Aga kui ma ülemparooli unustan

Seda ei ole võimalik taastada – just seepärast on hoidla turvaline. Seetõttu tasub see üles kirjutada ja hoida arvutist eraldi. See on ainus juhtum, kus paber on hea lahendus.

Millest alustada

Kõike ei pea korraga üle viima. Alustage e-postist, pangast ja kahest-kolmest tähtsaimast kontost – see sulgeb juba suurema osa riskist. Kui parool on haldurisse viidud, tasub see brauserist kustutada, muidu jääb sinna alles sama vana koopia.

„Kaspersky Password Manager” on saadaval eraldi, kuid paketid „Plus” ja „Premium” sisaldavad seda juba koos viirusetõrjega.

Loe ka

Üles